Sõit kui filmis “Viimne reliikvia”

30 09 2010

 Lehte Pihla meenutus ühest toredast  kevadisest reisist  Muhumaale.

31.mai hommikul jõudsime tublide sohvrite Veeve ja Elma juhtimisel Muhu saare Tihuse Hobuturismitallu. Esimesel pilgul pidi kasutama ühe väikmehe sõnu: “Tehakse ikka ilusaid asju”. See lause käis sel kevadel valminud pärimuskultuuri kohviku kohta. Üllatusi oli veel. Sisenedesmajja, nägime seal päris elusas suuruses tamme, mille oksad olid lae all laiutamas. Selle kohta ütles peremeesMartin, et maailmatamm hoiab maailma laotust. Sada aastat on päike andnud sellele tammele elujõudu. Nüüd annab ta seda inimestele edasi. Tema õpetussõnad olid, et kui midagi saama lähed, siis pead midagi endalt enne andma. Seda kõike tegime tema õpetussõnade järgi. Kuna Martini talu tegeleb hobuturismindusega ja pärandkultuuriga, siis meie edasine teekond oli sellega seotud. Ees ootasid kaks kalessi nelja hobusega ja nääpsukese kutsari Kaiaga. Teist kalessi asus juhtima peremees Martin ise. Sõitsime mööda huvitavaid metsateid, mille ääres võis näha kevadisi lilli, maikellukesi, anemoone, kullerkuppe, isegi kuldkinga. Tegime peatusi mitmete pühade kivide juures, kus räägiti vanadest kommetest. Seitsme teeristi soovide kivi juures saime ka meie oma soove soovida. Asjalugu oli aga selline, et see soov pidi olema kellegi teisele suunatud. Alles siis tuleb see hea sinu endale tagasi. See on küll tõde, mida peaksime elus rohkem järgima. Jõudsime Püssina pangale. Seal ootas meid ees rikkalik piknikukorv maitsvate söökidega. Eriti hinnatud olid sööjate poolt suitsuahven ja õllesupp. Tagasiteel oli meil ees tõeline katsumus. Üle tee oli kukkunud mänd. Tagasi keerata ei saanud, kuna tee oli kitsas ja ääristatud tiheda metsaga. Arutlemist oli palju. Mis edasi?  Lõpuks jõudsime ühisele otsusele, et puu tuleb lihtsalt eest ära keerata. Uskumatu, aga sellega saadi ühisel jõul hakkama. Sõit võis jätkuda.

Selle elamusterohke päeva eest tänavad osalejad Kultuuriselts Kevadet.

Lõpetuseks pärandkultuuri tavade edasikandja sõnad: “Me ei ole tulnud siia ilma tühjale kohale. Hoiame seda, mis oli tehtud enne meid ja jätame ka endast maha midagi head”.

Maailma tammelt jõudu ammutamas   

 

 Kalessisõit mööda imeilusaid metsateid

 

 

 Soovide kivi juures

              

                                         Kanged naised teele kukkunud männiga võitlemas                                         

 

 





Tule Kõljala III õunalaadale-õunapäevale

13 09 2010

2.OKTOOBRIL KELL 11.00 KÕLJALA KÜLAPLATSIL

KÕLJALA III ÕUNALAAT-ÕUNAPÄEV

 

Räägime:

  • Uutest õunasortidest
  • Madalakasvulistest õunapuudest
  • Õunte haigustest
  • Õunapuude lõikamisest

Kohale tuleb õunapress. Võimalus teha oma õuntest kohapeal mahla.

Võta kaasa õunad ja nõu mahla jaoks!

On võimalik osta õunu, mett, rukkijahu  ja palju muud kaupa.

Avatud õpituba, kus saab maalida kalosse.  Kalossid osta ise kaasa. On võimalik ka kohapeal osta (piiratud kogus).

Parima õunamoosi välja selgitamine. Selleks võta kaasa kodus oma keedetud õunamoos (mitte poest ostetud). Võib olla ka segu moos, kus üks komponent on kindlasti  õun.

 Lastele joonistusvõistlus

 Laadaloterii – iga loos võidab

Laada  üllatus esinejad

 Parimatele auhinnad

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!

Meenutus 2009.a. õunalaadast.





Suvi Kõljala külaplatsil

13 09 2010

Sellel suvel on olnud vähe päevi kui Kõljala külaplatsil on valitsenud vaikus. Päeviti kihab elu liivakasti ja liumäe ümbruses. Õhtuti mängivad “võrku” ning saavad sõpradega kokku ümbruskonna noored.

Lisaks sellisele tavapärasele igapäeva elule  on nimetatud platsil sellel suvel toimunud ka rida suuremaid ning väiksemaid üritusi. Suve hooaja avasime loomulikult  jaanitulega. Tantsuuusikat tegi sellel peol Saaremaise päritoluga Haapsalu mee Jargo Õunaid. Siis, kui pillimees puhkas oli nii väikestel, kui  suurtel võimalus keha kinnitada või mõõtu võtta traditsioonilistel jaanipäeva jõukatsumistel nagu saapavise, looga alt läbi pugemine, vägikaika vedu.

Järgmiseks Kultuuriselts Kevade poolt korraldatud ürituseks oli spordipäev. Seekordse spordipäeva tegid eriliseks Pihtla vabatahtlikud tuletõrjujad Rando Rahnik, Rain Metsmaaker ja Toomas Jalakas, kes sõitsid kohale tuletõrjeautoga ning nii lastele, kui täiskasvanutele toredaid võistlusi organiseerisid.  Lisaks  tuletõrjeteemalistele võistlustele võeti sellel päeval mõõtu veel rahvstepallis, võrkpallis, jalgpallis, korvpalli vabavisetes. Päeva lõpus võisid suurima medalisaagiga uhkustada Piret  ja Argo Paiste. Nii õde kui ka vend olid kumbki saanud medaleid viielt võistlusalalt.

Juuli lõpul võõrustas Kultuuriselts Kevade Leevaku külaseltsi. Pr. Aime Nuudi juhtimisel tutvusid külalised Kaali järvega ning hiljem andsid Silje Vaik ja Veeve Kaasik neile ülevaate meie seltsi tegemistest ning Kõljala külaplatsi ajaloost.  Muljete vahetamine jätkus ühises kohvilauas. Leevaku külaseltsi inimesed, kes olid käigu Saaremaale ette võtnud uute ideede ning kogemuste saamiseks, lahkusid oma sõnul täis teotahet ka Leevaku seltsielu veelgi elavamaks muuta.

14.augustil pidas Kultuurioselts Kevade oma kümnendat sünnipäeva. Kohal oli palju külalisi nii Saare-, kui Muhumaalt. Lühikese ülevaate seltsi ajaloost andsid Veeve Kaasik  ja ilje Vaik. Tänukirjadega tunnustati seltsi staazikamid liikmeid ja toetajaid. Edasi oli sõnajärg  külaliste käes. Muhu rahvatantsijad ja külakapell  olid kingiks kaasa toonud  terve pika kontsertkava. Muusikalise tervitusega esines ka Haeska külaseltsi esindaja Ain Hannus.  Head sõnad, kingitused ning lilled olid kaasas teistelgi külalistel. Sünnipäevapeo lõpetas pidulik sünnipäeva laud, millelt ei puudunud ka hiiglasuur sünnipäeva tort.

Sooja ja ilusa suvehooaja  Kõljala külaplatsil lõpetas “Suvelõpu pidu”, kus tantsumuusikat tegid Mait ja Mikko Maltis. Meeleolukas muusika, lõkke- ja küünlavalgus ning viimase augustinädala kõige ilusama ilmaga õhtu andsid kokku väga kauni elamuse.

Kultuuriselts Kevade tänab Pihtla Vallavalitsust, Kõljala POÜ-d, Kaali Külastuskeskuse kauplust ja ilmataati, kes meid kõikides meie ettevõtmistes on aidanud. Samuti kuulub meie tänu kõigile vabatahtlikele, kes on aidanud Kõljala külaplatsi ja vana lasteaia ümbrust korda teha ja korras pidada.

Kaili Kaasik