ARENGUKAVA

KÕLJALA PIIRKONNA ARENGUKAVA  2019-2025

1.SISSEJUHATUS

Kõljala piirkonna arengukava on Saaremaa valla piirkondlik arengukava, millega on haaratud viis ümberkaudset küla: Kõljala, Kaali-Liiva, Reeküla, Eiste ja Masa külad.  Nimetatud piirkonnas asub Kõljala mõis, kõrvale jäävad Kaali külastuskeskus ja meteoriidikraatrid.

Kaugus vallakeskusest, Kuressaarest, on keskmiselt 22 km.

Arengukava kajastab piirkonna hetkeolukorda ja vajadusi ning käsitleb tähtsamaid arengusuundi tulevikuks. Arengukavas on kirjas tegevussuunad, mille kaudu jõutakse soovitud tulemusteni.

Arengukava on koostatud aastateks 2019 – 2025.

Piirkonna aktiivsemate inimeste eestvõttel moodustati Kultuuriselts Kevade, mis registreeriti MTÜ-na 08.08.2000. Seltsi tegevussuundadeks on külaelu edendamine, huvialaringide töö, kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, töö laste ja noortega.

Kõljala piirkonna esimese arengukava koostamist alustati novembris 2005, mil toimus esimene piirkonna külade koosolek. Arengukava koostati aastateks 2006 – 2010.

  1. aastal vaadati arengukava üle ja koostati uus täiendatud  arengukava aastateks 2011-2015.

Käesoleva arengukava täiendamist alustasime veebruaris 2019.a.

Arengukava koostamisse on kaasatud iga piirkonna küla aktiviste ja ettevõtjaid ning arvamusi on kasutatud tegevusvaldkondade tähtsuse järjestamisel.

 

2.PIIRKONNA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD

2.1.Piirkonna ajalooline taust

Esimesed teated Kõljala (Gölliall, Kölljall) kohta ajalooürikutes juba aastast 1250. Buxhoevdenite kätte jäi Kõljala pärusmõisana alates aastast 1509. Hilisematel sajanditel oli mõis pikemalt seotud Wulfide, von Pollide ja von Osten-Sackenitega; alates 1840. aastast kuni riigistamiseni kuulus see taas von Buxhoevdenitele. Mõisa viimane omanik oli Konstantin Friedrich Wilhelm von Buxoeveden (1865 – 1922), kes oli õigusteaduste kandidaat, maanõunik, aadlikonvendi saadik, aurahukohtunik, vaestekohtu president ja hiljem ka Kuressaare linna volinik.

Pärast riigistamist jäi 1189,4 tiinu mõisamaad ja 1775,58 tiinu talumaad. Maad jagati 42 üksuseks, enamikust said asundustalud. Põllutöökoolile anti 169,51 ha maad juur- ja viljapuuaiaga ning katsepõllud. Põllutöökoolil oli 1922. a lisaks mõisa peahoonele valitsejamaja, teenijatemaja, aednikumaja, puukuur, viljaait, kuivatiga ait, karjalaut, tallid, tõllakuur ja sepikoda. Nüüdseks on enamik neist hävinud või on lammutatud. Põllutöökool asus mõisas aastatel 1921 – 1955. Kõljala mõisas on olnud algul Kõljala sovhoosi, hiljem Pihtla kolhoosi kontor. Praegu on hoone eravalduses. Soomlastest omanikud on sinna kogunud vanavara.

Ümber Kõljala mõisa on olnud Kõljala asundus, Kõljala I, II, ja III küla, Masa, Liiva küla, Reeküla, Sagariste ja Eiste. Kõljala on ametlikult üks küla, on tegelikult lähestikku asuvate külade rühm, mille tuumaks endine mõisasüda – Kõljala asundus.

1960-ndatel aastatel valmis mõisa lähedale autoremonditöökoda, kus praegu asub Kõljala POÜ töökoda ja kontor. Endisesse Kõljala asundusse on ehitatud ühismajandi ajal ühepere-elamuid ja korterelamuid.

Taasiseseisvunud Eestis hakati läbi viima maa- ja omandireformi. Praeguseks on enamus küla maadest eraomanike valduses.

2.2.Piirkonna paiknemine

Kõljala piirkond, mis hõlmab 5 küla (Kõljala, Kaali-Liiva, Reeküla, Eiste, Masa) asub Saaremaa valla keskosas. Külade üldpindala on …………….km2. Kõige suurem küla on Kõljala.

Piirkond paikneb metsade ja soode (Putla, Haeska, Reeküla, Laugi ja Pardi ) keskel, idast külgneb Valjala kihelkonnaga, läänest Kaali külaga.

Piirkonda läbivad Kuressaare- Kuivastu, Sakla- Laimjala- Kuressaare, Kaali- Kõljala-Masa asfaltkattega riigiteed ja Sagariste- Kõljala kruusakattega riigitee. Vallakeskusesse Kuressaarde keskmiselt 22 km. Tallinna 200 km, Üleriigilise tähtsusega maanteeni on 2 km. Lähim tankla asub Kuressaares.

Lisad 1,2

2.3 Piirkonna looduslikud olud

Pinnaehitus on valdavalt lauskjas, veekogudest Pühametsa oja, Reeküla soo allikad, kaks mõisa tiiki. Maastikupilt on viimase 50 aastaga oluliselt muutunud. Endised looduslikud heina- ja karjamaad on võsastunud, osaliselt mets peale kasvanud, sood kultuuristatud.

Taimestik omane Saaremaale. Kõljala piirkonnas on suured karuputkekolooniad, mida on viimastel aastatel riigi poolt antud toetuste abil tõrjutud.

Kõljala mõisapargis on säilinud üks 3 puust koosnev põlispärnade ring. Pargis domineerivad vaher, jalakas ja pärn. Puudest on üksik ebatsuuga teisend glauca ja hariliku pöögi punaseleheline vorm, Pühametsa tammed.

Et Kõljala paikneb keset Saaremaad, saabuvad siia öökülmad varem kui mujale saarele, suvel on sageli kuivem, kui ümberkaudsetel aladel.

Kõljala piirkonnas on Pühametsa looduskaitseala, piirkonda ümbritsevad Kaali maastikukaitseala ja Liiva-Putla looduskaitseala. Lisa 6

2.4 Piirkonna kultuuripärand.

Piirkonnas on haja- ja sumbkülad. Kõljala külas leidub rehielamuid, mis ühendab ühe katuse alla eluhoone kui ka rehetoa. Kultuuri- ja arhitektuurimälestisena on kaitse all:

Kõljala mõisa peahoone

Kõljala mõisapark

Kõljala mõisa pargi piirdemüür väravaga

Kõljala mõisa karjalaut

Kõljala mõisaait

Kõljala mõisa kuivati-sepipada

Mõisapark on ajalooliselt ulatunud alale, kuhu nõukogude ajal ehitatud silikaadist lasteaiahoone, praegune taastatud külamaja. Pargis viljapuuaia kõrval nelinurkne kividega vooderdatud tiik on risustatud ja suveperioodil kuiv. Mõisa karjalaut ja kuivati-sepikoda väga halvas seisukorras, katused sisse kukkunud, seinad lagunenud. Kõljala mõis ja  mõisa ümbruse heakord mitterahuldav, piirdeaed lagunenud.

2.5 Piirkonna majanduslikud olud

Maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enam mõju madal asustustihedus ning pidev põllumajanduse osakaalu langus ettevõtluses.

Peamiseks majandustegevuseks on olnud põlluharimine ja loomakasvatus. Põllumajandus on üks kõige suuremaid muutusi läbi teinud majandusharusid. Vaatamata põllumajanduse vähenenud osatähtsusele Eesti majanduses, on säilinud selle roll elanike toiduainetega varustamisel, piirkonna ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Pärast EL-iga ühinemist on seoses otsetoetuste suurenemisega investeeringute suutlikkus paranenud.

Piirkonnas kasvatatakse teravilja, õlikultuure, köögivilja, kartulit, marju.

  • Ettevõtted

Ettevõtte nimi

Tegevusala

Asukoht

Töötajate arv

Toodang

Kõljala POÜ

Teravilja ja piimakasvatus

Kõljala

 

Piim, teravili

Kõljala tall

       

Kõljala puhkeküla

       

Kasesalu Mahetalu OÜ

       

Aili Maide FIE

Nardlase talu

       

Kena Aed OÜ

 

Kõljala

   

Aru Riivo FIE

Rauna talu

       

Helve Turja

Kabeli talu

       

Kalev Trei FIE

Kullamäe talu

       

Maie Vahter FIE

Liiva talu

       

Kaido Vanem FIE

Saia talu

       

Tiina Süld FIE

       

Heino Ild FIE

       

 

Suurem osa tööealisest elanikkonnast saab tööd väljaspool piirkonda – Kuressaares, naabervaldades, Tallinnas, Soomes jm. Piirkonna talud on enamus elatustalud -palgatöölisi ei ole, talu sissetulekust kaetakse oma pere vajadused.

Piirkonnas puudub kohalikku rahvast teenindav infastruktuur. Lähib toidukauplus ja kool-lasteaed, raamatukogu  asuvad naaberkülas Kaalis. Huviharidus, ametikool, perearstikeskus, apteek asuvad Kuressaares, kus asub ka vallavalitsus. Kultuurimaja asub Sandlas.

2.6 Piirkonna infrastruktuur

Teenuseid pakkuvad ettevõtjad on aastakümnete jooksul oma tegevuse tarbijaskonna vähenemise tõttu maalt ära viinud. See avaldab negatiivset mõju elukeskkonnale, sest maaelanikel tuleb esma- ja tugiteenuste saamiseks läbida oluliselt pikemaid vahemaid.

Teed, bussiliiklus

Kõljala piirkonda läbib Kuressaare-Valjala-Kuivastu ja Kuressaare-Laimjala-Kuivastu maantee. Kõljala küla läbib ka Kaali-Kõljala-Masa asfalteeritud tee, mida mööda toimub bussiliiklus. Nädalavahetusel bussiliiklus halb, eriti laupäeval ja pühapäeval (raske tööle ja töölt koju saada),

Külade siseteed on tolmuvabad. Reeküla ja Eiste külade siseteed on tolmuvabad.

Prügimajandus

Prügivedu organiseerib AS Prügimees, kellega on majapidamised sõlminud lepingud. Liigiti sorteeritud prügi konteinerid asuvad Kõljala keskuses 18 krt-ga elamu juures. Prügi sorteerimine puudulik, sorteeritud prügi konteinerite tühjendamine ebaregulaarne.

Vesi ja kanalisatsioon

Joogivee saab elanikkond puur- ja salvkaevudest. Külades on kogumiskaevud, transportteenus tühjendamiseks 22 km kauguselt tellida. Paljud heitveed juhitakse pinnasesse. Kõljala küla keskuse korterelamud ja ühepereelamud saavad vee keskuse pumbajaamast ja neil on ühine kanalisatsioon. Kõljala puurkaev on rajatud 1983.aastal. Uus kanalisatsioon rajatud 2009.aastal.

Joogivesi on kvaliteetne.



Viidad, kaardid.

Piirkonnas puudub ühtne teeviitade ja taluviitade olemasolu. Reeküla on rajanud külakeskusesse aluse taluviitade, postkastide ja  teadetetahvliga.

Puudub piirkonda tutvustav kaart.

Raamatukogu teenust kasutavad piirkonna elanikud Kaali Raamatukogus, mis asub Kaali koolis teisel korrusel. Vanematel inimestel raske trepist käia. Raamatukogu on avatud kolm päeva nädalas koos ühe arvuti ja interneti kasutusvõimalusega, uut kirjandust piisavalt.

Kõljala Põllutöökooli aegsesse õunaaeda on rajatud külaplats mänguväljakute, laululava, grillmaja, välitualeti, külakiige, lõkkeplatsi ja lipumastiga. Külaplatsil toimuvad piirkonna traditsioonilised üritused Külaplats on avatud kõigile soovijatele vaba aja veetmiseks ja ürituste korraldamiseks

Kõljalas asub Kõljala piirkonna rahvale külamaja. Külamajas on Wifi leviala. Samuti on külamajas avalik saun ja köök.

Telefoniühendus, internet.

Telefoni- ja mobiilside hea. Piirkonnas asub EMT, Tele 2 ja Elisa mobiilsidemast. Kõigil soovijatel on olemas telefoniside, samuti on internetiühendus. Piirkonda on veetud kiire interneti kaabel.

Arstiabi, sotsiaalhooldus

Perearsti vastuvõtt Kuressaares. Pihtlas võtab perearst vastu üks kord nädalas valla ruumides, teenindavad Kuressaare Perearstikeskuse perearstid. Kõljala piirkonna elanikel puudub võimalus Pihtlasse perearsti vastuvõtule minna, kuna puudub bussiühendus. Kuressaarega bussiühendus hea, kuid vanematel inimestel raske arstile minna, vajavad abi. Eriarsti abi saab Kuressaare Haiglast ja erakliinikust Hanvar. Hambaarsti teenus Kuressaares.  Arstil käimiseks saab kasutada valla sotsiaaltransporti.

Elanikkond vananeb, paljudel abi vaja (arsti juurde minemiseks, kauplusest söögi toomiseks, olmeprobleemid, pesupesemine) Sotsiaaltöötaja külastab abivajajaid  Tasulist koduhooldusteenust võimalik vallast tellida. Piirkonnas puudub hooldekodu, sotsiaalkorter. Valla sotsiaalkorter asub Sandlas,mis on piirkonnast liialt kaugel.

2.7 Piirkonna elanikkond

Piirkonna külades elab 2018.aasta seisuga …… elanikku: Kõljala külas ….. , Kaali-Liiva külas ….., Reeküla külas ……, Eiste külas ……. Masa külas ……. inimest. Küla asustus on tihedam Kõljala külas, kus asub 6 korterelamut. Keskuse läheduses asuvad ka ühepereelamud tihedamalt. Kõljalas on …. , Kaali-Liival ……. Reekülas ….., Eistes ….., Masas ….. peret.  

 

Tabel 1 Elanikkonna muutus külades

 

Küla

2006

2011

2019

Muutus

Kõljala

234

216

   

Liiva

14

9

   

Reeküla

27

29

   

Eiste

28

27

   

Masa

5

15

   

Kokku

320

296

   

 

Läbi aegade on elanikkond koosnenud eestlastest. Sisserännanuid on põhiliselt olnud Hiiumaalt ja lähiümbrusest. Peale püsielanikke elab külas ka inimesi, kelle elukoht on linnas, mandril, Soomes või mujal, aga siin on nende vanemate- või suvekodud.

2.8 Piirkonna inimkapital.

Piirkonnas on erinevate oskuste ja kogemustega inimesi: põllumehi, loomapidajaid, õpetajaid, turisminduse ja majutusega tegelejaid, käsitöölisi, puutöömeistreid, mesinikke, ettevõtjaid, projektitöö kogemust omavaid inimesi.

Nooremad piirkonnaelanikud on leidnud võimalusi end täiendada erinevates valdkondades ja leidnud tööd piirkonnast eemal.

Seltsi juhatuse liikmed täiendavad ennast pidevalt Saaremaa Arenduskeskuse poolt MTÜ-dele korraldatud koolitustel, Saaremaa Kodukandi ja Saaremaa Koostöökogu poolt korraldatud koolitustel, oma teadmisi täiendavad ettevõtjad ja talunikud neile korraldatud õppepäevadel. Samuti õpivad piirkonna elanikud Kuressaare Ametikooli poolt korraldatud koolitustel.

Piirkonnas on mitmeid tunnustusi saanud inimesi.

2.9 Piirkonna elanike koostöö

Olukorras, kus elanike arv ja ettevõtlus väheneb, on oluline kohaliku kogukonna tugevus. Siin on toimunud maaelanike koondumine seltsitegevusse.

Piirkonnas tegutsevad ühendused:

  • MTÜ Kultuuriselts Kevade

Eesmärgiks külaelu edendamine, töö laste ja noortega, spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, ühisürituste korraldamine. Seltsi kuuluvad piirkonna entusiastid.

Selts on Saaremaa Kodukant ja Saarte Koostöökogu asutajaliige.

Tehakse koostööd valla teiste seltsidega

  • MTÜ Kaali Jahiselts.

Eesmärgiks seltsi liikmetele jahipidamise võimaldamine ning jahimajanduse igakülgne arendamine. Tehakse koostööd teiste jahiseltsidega, Kultuuriselts Kevadega, korraldatakse jahiturismi.

  • MTÜ Saaremaa Ratsaspordiklubi

Eesmärgiks on ühendada hobuste- ja ratsaspordihuvilisi. Saaremaa Ratsaspordiklubi koordineerib ratsaspordialast tegevust Saare maakonnas. Tegeletakse ratsaspordi ja ratsutamise kui tervisespordi edendamisega ning viiakse läbi ratsavõistlusi nii sportlastele kui harrastajatele. Korraldatakse hobuste näitusi, ülevaatusi ja õppepäevi.

  • Eesti Metodisti Kiriku Reeküla kogudus

Eesmärgiks on Jumala Sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine ja kristliku kultuuri edendamine. Koguduse töö raames korraldatakse igal pühapäeval jumalateenistusi, aeg-ajalt koolitusi, väljasõite ja muid üritusi. Koguduses toimub pühapäevakoolitöö, õpetajaid on 3, õpilasi ~10. Koguduses on aktiivne noortetöö, juhte 3, osalejaid ~12. Noortetöö raames korraldatakse iganädalasi vestlus- ja mänguõhtuid, väljasõite ja noorteprojekte.

Kõljala piirkonnas on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised. Igakevadised koristustalgud rahvakalendri tähtpäevade (vastlapäev, jüripäev, paastumaarjapäev, kadripäev) tähistamised koostöös Naiskodukaitse Pihtla Jaoskonna ja piirkonna noortega on olnud osavõturohked. Kevadlaat  on huvilisi meelitanud kohale üle Saaremaa, samuti suvelõpupidu ja jaanipäev.

Talgupäevadel ja külaplatsi korrashoidmisel on meie toetajad Kõljala POÜ, Kena Aed OÜ, Kaali Jahiselts.

Suhted vallavalitsusega on head. Vald toetab kohalikku arengut võimaluste piires.

2.10 Piirkonna muutumine

Kui elanikkond vananeb, siis järjest hääbub ka ettevõtlus. Kaob järjepidevus põllumajandusega tegelemisel.

Linna lähedus võimaldab leida tööd seal, on võimalik kasutada teenuseid, mida kohapeal pole otstarbekas osutada, võimalik jätkata haridusteed peale põhikooli.

Negatiivsed küljed: kultuuriasutused linnas, õhtul puudub transport, et külastada kultuuriüritusi, inimesed lähevad linna elama, elukohad jäävad tühjaks, lapsed pannakse linnakoolidesse.

2.11 Küla käsitlevad õigusaktid

  • Käesolev arengukava. See tegevuskava on piirkonna probleemide lahendamiseks ja eesmärkide elluviimiseks.
  • Pühametsa (Masametsa) looduskaitseala kaitse-eeskiri
  • Muinsuskaitse seadusega kehtestatud piirangud:

Kõljala mõis, hooned, park

  1. KÜLA VAJADUSED

3.1 Elulised vajadused

  • Vajadus puhta joogivee järele. Põuastel suvedel joogivee puudus. Kõljala keskusesse ehitati uus vee- ja kanalisatsioooni torustik 2009.aastal. Hajaasustuse programmist on  toetatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist ja parendamist
  • vajadus igapäevase toidu järele. Esmatarbe – ja toidukaubad saab Kaali kauplusest.
  • Vajadus parema arstiabi järele. Piirkonnas puudub perearsti vastuvõtt. Perearst asub Kuressaares, vastuvõtt  Pihtlas kord nädalas. Kuressaarde bussiliiklus hea, bussijaamast asub perearst liga kaugel. Pihtlaga puudub bussiühendus.
  • Vajadus paremaks liikumisvõimaluseks. Külateede olukord -kruusateed auklikud, tolmused.
  • Jne……………………..

 

3.2 Arenguvajadused

  • Ettevõtluse arendamine. Kõigil piirkonna elanikel on võimalus lähikonnas tööd teha.
  • Talude arenemine. Säiliks ja areneks talupidamine – elulad, elatusvõimalus
  • Koostöö piirkonna ettevõtete, talude, ühingute vahel
  • Piirkonna üldise heakorra parandamine
  • Piirkonna elanikkonna kaasamine seltsitegevusse

JNE. ….

4.PIIRKONNA TULEVIKUPILT

Aastal 2025 elab Kõljala piirkond tavapärast elu, on maaelu hoidev ja traditsioone väärtustav piirkond, kes aitab kaasa külade säilimisele ja taaselustamisele. Inimesed on leidnud võimalused, kuidas tulla külas elades toime ja ennast oskuslikult majandada. Piirkonna kogukond on sõbralik, jätkusuutlik ja kokkuhoidev. Lisandunud on uusi elanikke. Piirkond teeb koostööd kohaliku omavalitsusega, toetab noorte initsiatiivi ja kaasab noori tegevusse.

  • Piirkonnas on kooskäimiseks külamaja (saun,, käsitööruumid, saal ühisürituste korraldamiseks, ruumid huviringidele, ühisköök). Suviste ürituste korraldamisek külaväljak.
  • Piirkonnas on hoogustunud noorsoo- ja kultuuritöö. Külamajas töötab palgaline perenaine
  • Piirkonnas on võimalik kasutada kogukonnateenuseid – sauna kasutamine, kogukonna köök, samuti toidu viimist abivajajale koju.
  • Piirkonna igal abivajajal on tugiisik.
  • Kohalikel elanikel on täienenud oskused ja teadmised mitmes valdkonnas (käsitöö, turism, teenindus, kohalik ajalugu).
  • Piirkond on muutunud puhtaks, lahendatud on prügiprobleem. Teeääred ja bussipeatused on korrastatud.

..• Piirkond on muutunud üheks aktiivsemaks ja ühtekuuluvaks piirkonnaks kellel on omad traditsioonid ja ettevõtmised.

  • Piirkonda on loodud maneeži näol kaasaegsed tingimused ratsutamisvõimaluste pakkumiseks.
  • Seltsielu on muutunud aktiivsemaks. Ühised huvid ja ühistöö on lähendanud kohalikke elanikke.
  • Puhkemajandus on arenenud. Tänu reklaamile külastavad piirkonda turistid, kes jätavad raha kasutatud teenuste eest piirkonda.
  • Viidamajandus on korrastatud, külades on infotahvlid, külaviidad, taluviidad.
  • Majandustegevus on hoogustunud. Lisaks olemasolevatele majandusharudele tegeldakse alternatiivsete arengusuundadega (loodusturism, matkarajad, käsitöö).
  • Traditsiooniliselt peetakse vastlapäeva, jüripäeva teatejooksu, kevadlaata, jaanipäeva, külade kokkutulekuid, spordiüritusi, suvelõpupidu, õunalaata, valla üritusi.
  • Piirkonna tuntuse tagab reklaam, välja on antud piirkonda tutvustav voldik.
  1. ARENGUEELISTUSED JA EESMÄRGID

Arengueelistus 4.1 Külamaja

Eesmärgid, mis täidetud

  • Vana kolhoosiaegne lasteaiahoone on renoveeritud külamajaks. Vahetatud on kõik aknad, uksed, maja on soojustatud, ehitatud tuulekoda.
  • 2 saali ühisürituste läbiviimiseks. Vabaaja veetmise võimalususe pakkumine kogu perele (nii noortele kui vanadela)
  • Külamajas on internet, saun, köök, mis on külaelanikele kasutamiseks
  • Seltsimaja juures on 2 kuuri – maja küttepuude hoidmiseks ja tööriistade hoidmiseks

Eesmärk 4.1.1

  • Külamajja rajatakse maaküttesüsteem

 

Eesmärk 4.1.2

  • Külamajal renoveeritakse katus

Arengueelistus 4.2 Külaplats

Eesmärgid, mis täidetud.

  • On rajatud külaplats, millel asuvad laululava tantsupõrandaga, grillimaja, lõkkeplats, lipuvarras, liivaga võrkpalliplats, jalgpallimängimiseks jalgpallivõravad, külakiik, korvpallirüngad nii lastele kui suurtele, laste mänguväljak, lastekiik.

Eesmärk 4.2.1

  • Tantsupõranda, grillimaja põranda, külakiige parendamine ja võrkpalliplatsi korrastamine

Arengueelistus 4.3 Seltsitegevuse arendamine

Eesmärgid, mis täidetud

2000.aastal loodi Kultuuriselts Kevade, mis tegutseb aktiivselt. On rekonstrueeritud külamaja, rajatud külaplats, heakorrastatud külamaja ümbrus. Toimuvad igaaastased traditsioonilised üritused: vabariigi aastapäeva tähistamine, laadad, jaanipäev, jõulupidu, talgud, jms.

  • Seltsimajas ja külaplatsil pakutakse mitmesuguseid teenuseid: saun, internet, ruumide rent, koolituste korraldamine, külaplatsi kasutamine kokkutulekute korraldamiseks
  • Koos käib käsitööring ja lauatenniseklubi TOPS

Eesmärk 4.3.1 Seltsi poolt pakutavate teenuste väljatöötamine ja arendamine

  • Külamajas pakutakse piirkonna rahvale mitmesuguseid teenuseid: saun, internet, ruumide rent, köök.

Eesmärk 4.3.2 Huviringide töö arendamine ja korraldamine

  • Külamajs toimuvad mitmed huviringid: käsitööring, lauatennisering, kokandusring, isetegevusringid, autode ring
  • jne.

Eesmärk 4.3.3 Piirkonnarahva koolitamine

  • Korraldatakse õppepäevi, koolitusi  erinevate oskuste ja teadmiste omandmiseks

Eesmärk 4.3.4 Sportimisvõimaluste loomine

On olemas võrkpalliplats, traditsiooniline matk “Hõbevalge radadel”, jalgrattamatk lauatennisering

  • igal aastal korraldatakse spordipäevi (Hõbevalge radadel, kevadjooks, matkad ringi
  • on rajatud mini golfi väljak
  • korraldatakse miniauto ringi tüüd ja võistlusi
  • taastatakse Kaali järve mängud
  •  

 

Arengueelistus 4.4 Korras külateed

Külateid on piirkonnas …… km. Teede olukord on oluline piirkonna elanike igapäevaelu, ettevõtluse ja kogukonna toimimise tagamiseks. Enamik inimesi käib tööl välaspool piirkonda. Teed, mis läbivad piirkonna külade keskusi on asfalteeritud. Kaugemad teed on kruusakattega. Osa kruusakateega teed on kevadel ja sügisel pehmed, auklikud, suvel tolmused. Teeääred võssa kasvanud, halvendab nähtavust. Teeääred niitmata. Teede kordategemiseks on vaja raha valla eelarvest  ja riiklikest fondidest. Kõljala keskust läbivad liini- ja turismibussid ning põllumajandus ettevõtete tehnika. Jalakäijatel ja  jalgratturitel on liiklemine ohtlik.

Eesmärk 4.4.1 Külateede ääred on võsavabad ja niidetud

  • Külateede ääred on võsast puhastatud
  • Teede ääred on niidetud ja puhtad. Praegu ei saa igalt poolt niita (kivid, kännud)

Eesmärk 4.4.2 Kõik kruusakattega teed on korras

  • Kõljala küla tee
  • Kõljala – Eiste küla tee
  • Liiva küla tee

Eesmärk 4.4.3 Olulisemad teed on mustkatte all

  • ………

Eesmärk 4.4.4 Teeristidele on paigaldatud teeviidad

  • piirkonna  teedele on paigaldatud viidad teenimedega
  • teeäärtesse paigaldatud viidad talunimedega

Eesmärk 4.4.5 Kõljala Kaali kergliiklustee

  • on rajatud Kõljala Kaali vaheline kergliiklustee

Arengueelistus 4.5 Külade heakord

Külade heakord on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Külamaja ümbrus on korrastatud. Maha on võetud võsa, ohtlikud puud. Asemele on istutatud iluõunapuude hekk, regulaarselt niidetakse muru, toimuvad heakorratalgud, värvitakse bussipeatust.

Kortermajade haljasaladel sõidetakse ja pargitakse autosid.

Reeküla on paigaldanud uue teadetetahvli koos postkastidega ja  taluviitadega, Kõljala ja Eiste külal on teadete tahvel koos postkastidega. Igas piirkonna külas toimuvad heakorratalgud.

Tihedalt asustatud Kõljala keskuses  on tänavavalgustus.. piirkonna teistes külades välisvalgustus puudub.

Lagunenud hooned ja nende ümbrused (Kõljala mõisa laut, pooliolev maja õunaaias, sepikoda, Kõljala küla laut), hooldamata ümbrused (kuivati, saekaater, Kõljala mõis), korrastamata mõisatiik.

Eesmärk 4.5.1 Kõljala piirkonna külade keskused korralikult valgustatud

  • Teadete tahvlite ( Kaali-Liiva, Reeküla, Eiste, Masa) juurde on pandud valgustus (päikesepaneel); praegu ainult kortermajade juures ja külamaja juuras

Eesmärk 4.5.2 Piirkonnas on süsteemselt rajatud ja hooldatud haljastus

  • külamaja juurde on rajatud lillepeenar
  • külamaja ja kortermajade juures väljakasvanud hekkide hooldus.
  • Kortermajade haljasalad on hooldatud ja istutatud kergesti hooldatavaid püsililli ja põõsaid.
  • kortermajade ligipääsuteed  ja parklad on korrastatud
  • igal aastal toimuvad piirkonna külades  ja kortermajades heakorratalgud
  • suvel niidetakse regulaarselt haljasalasid.
  • Korrastatud on mõisatiik

Eesmärk 4.5.3 Piirkonna elanike teadlikkus heakorra vastu

    • Elanikkonnale korraldatakse õppepäevi aiakujundamisest, taimede hooldamisest
  • piirkonna heakorra konkurss – talu, eramu, kortermaja, ettevõte
  • külastatkse Saaremaa Avatud Aedasid, Avatud Talusid

Arengueelistus 4.6 Ettevõtluse arendamine

Kõljal piirkonnas tegutsevad mitmed ettevõtted ja talud. Jätkusuutliku ettevõtluse toetamise, vajalike tingimuste loomise ja parendamise  tõuseb piirkonna elujõulisus.

Eesmärk 4.6.1 Piirkonnas on arenenud ettevõtlus

  • Piirkonnas tegutsevad jätkusuutlikud ettevõtted, talud
  • Ettevõtted ja talud tegutsevad keskonnahoidlikult ja loodussõbralikult
  • Piirkond on liitunud kiire lairiba internetiga



5.ARENGUKAVA JÄLGIMINE, HINDAMINE, KORRIGEERIMINE

Arengukava lisa tegevuskavas on aastate kaupa  eesmärgid ja tegevused nende läbiviimiseks ning vastutajad ja rahastajad iga arengunäitaja kaupa.

Arengukava elluviimist jälgitakse regulaarselt tegevuse toimumise ajal.  Arengukava jälgimine toimub jooksvalt Kultuuriselts Kevade juhatuse, külavanemate ja projektijuhtide poolt. Kultuuriselts koostab igal aastal oma tegevuskava  ja eelarve, lähtudes arengukava tegevuskavast.

Arengukava kokkuvõtteid tehakse üks kord aastas Kultuuriselts Kevade üldkoosolekul. Arengukava jälgimisest annab ülevaate Kultuuriselts Kevade juhatus. Hinnangu annavad seltsi üldkoosolek, piirkonna elanikud (küladega seotus inimesed – kes pidevalt kohal ei ela)

Arengukava elluviimiste tulemuste tutvustamine toimub piirkonna ühisüritustel, valla lehe, seltsi kodulehe kaudu.

Igal aastal toimub arengukava ülevaatamine ja täiendamine ning muudatuste tegemine  Kultuuriselts Kevade üldkoosolekul.





















Lisa 1

TEGEVUSKAVA 2019 – 2025

Jrk.nr.

Tegevus

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

EUR

Raha

allikas

Vastutaja

1

Kõljala külamaja

                   

1.1

Maakütte paigaldus

aug

           

22000

PRIA, VV

KJ

1.2

Katuse renoveerimine

   

aug

       

18000

PRIA, VV

KJ

2

Kõljala külaplats

                   

2.1

Külaplatsi korrastamine, parendamine

juuni

           

10000

VV Kaasav eelarve

KJ

3

Seltsitegevus

                   

3.1

Ruumide ja platsi rent

                   

3.2

Huviringid

             

200

   

3.3

Traditsioonilised üritused

             

1500

   

3.4

A,Antson 120

31.08

                 

3.5

Hõbevalge radadel

Lennart Meri 90

aug

                 

3.6

Talupäev

juuli

                 

3.7

Kõljala kokkutulek

 

juuli

         

1000

   

3.8

Reeküla

 

juuli

               

3.9

Aasta küla

pidev

           

500

   

4

Korras külateed

                   

4.1

Võsast puhastamine

pidev

                 

4.2

Teed tolmuvabaks

                   

4.3

Mustkatte alla viimine

                   

4.4

Teeviitade paigaldus

                   

4.5

Kaali-Kõljala kergliiklustee

                   

5

Külade heakord

                   

5.1

Päikesepaneelid

                   

5.2

Piirkonna heakorratalgud

Mai

Mai

Mai

Mai

Mai

Mai

mai

     

5.3

Haljastuse korrashoid

                   
                       
                       
                       




VV    vallavalitsus

KJ     seltsi juhatus

KUL  Kultuuriselts Kevade

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: